Mahetootjate õppepäeval esitleti Maheklastri katsetulemusi

Posted on: aprill 5, 2019 at 6:50 p.l., in

Margus Ess tutvustab Maheklastri katsete tulemusi.

Pärnus toimus 3. aprillil õppepäev, kus Maheklastri põllukultuuride katsete koordinaator Margus Ess andis ülevaate klastri katsete esmastest tulemustest. Lisaks rääkis Merili Toom Eesti Taimekasvatuse Instituudist vahekultuuridest ja nende olulisusest ja tutvustas Maheklastri katseplaani vahekultuuride osas. Lähemalt saab tutvuda Margus Essi ettekandega siit ja Merili Toomi ettekandega siit.

Maheklastri uuringuid tutvustati õppepäeval ”Tagasi juurte juurde”

Posted on: veebruar 7, 2019 at 8:18 p.l., in

7. veebruaril 2019 toimus Agri Partneri mahetaimekasvatuse teemaline õppepäev/seminar „Tagasi Juurte Juurde“.  Osalejaid päeval oli traditsiooniliselt palju. 

Sellel aastal oli põhifookuses erinevad katsed ja katsetulemused maheviljeluses kasutatavate väetiste ja mikroorganismidega.

Maheklastri taimekasvatuskatsete esimese aasta katsetulemused näitasid, et parim kaera ja suvinisu seemnetöötluse segu sisaldas BIOORG EMO N ja EMO P bakterpreparaatide segu, millele lisaks oli segatud Efektiivseid Mikroorganisme EM, merevetika ekstrakti, melassi ja vett. Parim talinisu seemnetöötlussegu koosnes EMO-N ja EMO-P bakterpreparaadist, millele oli lisaks lisatud BIOORG VH vermihuumuse ekstrakti.

Kõikide seminari ettekannetega on võimalik tutvuda alljärgnevatel linkidel:

Mahetootjad said kuulda Inglismaa ja Taani kogemusi

Posted on: august 1, 2018 at 1:11 e.l., in

Selle aasta juulis käisid Eestis mahetaimekasvatusega tegelevatele ettevõtetele oma kogemusi jagamas Inglismaa mahetootja Richard Gantlett ja Taani mahenõustaja Margrethe Askegaard.

2. ja 3. juulil oli meie mahetootjatel võimalus kuulata Inglismaal Yatesbury talu majandava Richard Gantletti loengut ja tutvuda kahe maheettevõttega. Nii Tauno Tattari ettevõte Juppi OÜ kui ka Harri Ellermaa ettevõte EHE Pojad OÜ Viljandimaalt on kaasatud Maheklaster MTÜ mahetaimekasvatuse innovatsiooniklastrisse, kus 4 aasta jooksul viiakse ellu põldkatseid erinevate tehnoloogiate rakendamiseks mahetootmises.

Tõnu Salu tutvustab infopäeval osalejatele klastri katsetegevusi

Richard Gantlett on Inglismaal segatootmisega Yatesbury talu mahedana majandanud 20 aastat. Talu 650 hektarist on ligi 300 ha teravilja all, lühiajalisi rohumaid on 200 ja püsirohumaad 100 ha ringis, ettevõttes peetakse ka maheveiseid. Hoolika majandamise tulemusel saadi esimese 10 aastaga mullad sedavõrd heasse seisu, et oli võimalik ader maha müüa ja künnivaba harimisega edasi minna. Seda otsust pole kahetsetud. Richard rõhutas ka ettekandes, et kõige olulisem on tegeleda mullaga, suurendada selle orgaanilise aine sisaldust. Yatesburys on võtmesõnaks paljuliigilised lühiajalised rohumaad, kus segus kasvab 20-30 eri liiki või sorti taimi, mis on erineva nõudlusega kasvukeskkonna suhtes, millel on erinev kasvukiirus, juurte sügavus jm. Just selline mitmekesisus võimaldab sama segu külvata kõigile maadele – igal pool kujuneb taimik veidi erinev, aga tulemuseks on hea katvus ja viljakas muld. Meil järjest rohkem levima hakkavaid biostimulaatoreid ta ei kasuta, küll aga biodünaamilisi preparaate. Richardi arvates peab üks õige mahetootja endalt järelejätmatult küsima, miks mingi töö talus ette võtta, mis on tegevuste eesmärk. Vaid teadlikkuse kasv ja kogemuste jagamine annavad kätte õige teeotsa, et majandada edukalt ja jätkusuutlikult.

17.-18. juulil pidas meie mahetootjatele loenguid Margrethe Askegaard, pikaajalise kogemusega Taani mahenõustaja ja -koolitaja. Ta on töötanud Aarhusi Ülikoolis ja maheettevõtete nõustamisega tegelevas ettevõttes Seges, praegu enda konsultatsioonifirmas Ecoviden. Ta on kirjutanud üle 200 artikli ja koostanud tootjatele mõeldud praktilisi infomaterjale.

Õppepäevadel külastati Janek Eeriku Põlgaste Talu OÜ ja Tõnu Salu Agriculture AS põlde. Mõlemad ettevõtted on kaasatud mahetaimekasvatuse innovatsiooniklastrisse. Margrethe Askegaardi ettekande teema oli toitainete efektiivne kasutamine ja umbrohtude kontrolli all hoidmine mahetaimekasvatuses. Ta rõhutas süsteemse lähenemise vajadust, seda, et keskenduda ei saa ainult ühele aspektile, vaid tuleb korraga vaadata, et toitainetega varustamine oleks tasakaalus, umbrohud kontrolli all ning mullaga hoolikalt ümber käidud – mulda ei tohi tihendada ning takistada tuleb toitainete leostumist. Mullaviljakuse seisukohalt on väga oluline orgaanilise aine sisaldus mullas, seda aitab suurendada liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu, lutserni v mitmeliigiliste haljasväetiskultuuride kasvatamine külvikorras, talvine taimkate, põhu jätmine põllule, sõnnikul põhineva v muu orgaanilise materjali andmine põllule ning mitmekesine külvikord. Hästi läbimõeldud külvikord ongi kestliku mahetaimekasvatuse alus: see aitab vältida kahjurite, taimehaiguste ja umbrohtude esinemist, parandada mullaviljakust ning on tugevalt seotud toitainete kättesaadavuse ja umbrohtude kontrolli all hoidmisega. Umbrohutõrjes on väga tähtis, et nende tõrjel arvestataks erinevate umbrohtude bioloogiat, et mitte teha kasu asemel kahju.

Richard Gantleti ettekandega saab tutvuda siin Margrethe Askegaardi ettekandega saab tutvuda siin

Infopäevad korraldas Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus ja need toimusid programmi “Teadmussiirde pikaajaline programm mahepõllumajanduse tegevusvaldkonnas” raames, mida toetab Euroopa Liit.

Maheklaster hakkab mahetaimekasvatust teaduslike meetoditega arendama

Posted on: märts 30, 2017 at 8:46 e.l., in

27. märtsil toimunud Maheklastri koosolekul käivitati nelja-aastane projekt „Innovatsioon mahetaimekasvatuses“, millega otsitakse kergesti rakendatavaid uudseid ja soodsaid tootmistehnoloogiaid, mis aitaksid suurendada saagikust ja tõstaksid tootmise efektiivsust.

Maaelu arengukavast toetati 2017. a nelja põllumajanduse eri valdkondade innovatsiooniklastri projekti. Positiivse vastuse sai ka MTÜ Maheklaster projekt, mille põhirõhk on suunatud mahepõllukultuuride ja maheköögivilja kasvatustehnoloogiate edendamisele – seda lähtuvalt tootjatega paljude kokkusaamiste raames läbiarutatud peamistest probleemidest ja vajadusest.

„Praegune saagikuse ja mullaviljakuse tase tootjaid ei rahulda ning otsitakse võimalusi, kuidas olukorda parandada. Katsetatavad valdkonnad on nt erinevate biostimulaatorite ja mitmesuguste vahekultuuride kasutamine, uudsed valgurikkad söödakultuurid, looduslikud taimekaitsevahendid kartulikasvatuses jm. Loodame leida just parimaid kompleksseid lahendusi, kus ühed võtted toetavad teisi,“ ütles projektijuht Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. „Mahetootmine laieneb Eestis iga aastaga, samuti tootjate vajadus teaduspõhise info järele. Mahetoodangule turgu on: Eesti maheteravilja müüakse juba päris suures mahus ekspordiks, köögiviljast on koduturulgi puudus. Loodetavasti aitab projekt toodangumahtude kasvu kiirendada.“

„Oluline on see, et uudsete tehnoloogiate väljatöötamine toimub aktiivsete põllumajandustootjate kaasabil ning katsed toimuvad suures osas tootjate põldudel. See loob hea eelduse paremate lahenduste kiireks kasutusele võtmiseks igapäevases mahetootmises,“ ütles Väljaotsa OÜ agronoom Margus Ess, kes on ka üks peamisi projektiideede kavandajaid.

Klastri liikmeteks, kes ka ise katsete läbiviimises osalevad, on 16 maheettevõtet üle Eesti. Partneritena on kaasatud Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus ja Agri Partner OÜ. Tegevustesse on kaasatud ka  rahvusvahelised mahepõllumajanduse uurimisinstituudid FiBL Šveitsist ja Organic Research Centre Suurbritanniast.

Lisainfo:
Airi Vetemaa
airi.vetemaa[A]gmail.com
tel: 5225936