Põllukultuuride kasvatus > P3 2018-2022
Paljuliigilised vahekultuuride segud haljasväetisena mahepõllukultuuride külvikorras
Eesmärk
Välja selgitada erinevate lühiajaliste paljuliigiliste vahekultuurisegude haljasväetisena kasutamise efektiivsus ja välja töötada tehnoloogilised soovitused sobilike haljasväetissegude ja nende kasutamise osas mahetaimekasvatuses.
ETKI katsetes uuriti:
- liigirikaste vahekultuuride segude (sügisesed, kevadised ja allakülvina kasvatatavad) biomassi moodustumist, nende mõju järgnevale kultuurile
Tootmiskatsetes uuriti:
- liigirikaste vahekultuuride segude (sügisesed, kevadised ja allakülvina kasvatatavad) biomassi moodustumist, nende mõju järgnevale kultuurile (OÜ JUPPI, Põlgaste Talu OÜ ja Kaspar Toomsalu FIE)
Katsetes on selgunud:
- Hea potentsiaal sügisestel vahekultuuridel, samas tootmises õigeaegselt teha suur väljakutse – õige külviaeg on väga oluline!!
- Mullaelustiku eluvõime sõltub kõige rohkem elevate taimede olemasolust ehk vahekultuuri esmane roll maheviljeluses – umbrohtude allasurumine, toitainete kinnihoidmine
- Suurima maapealse massi andis segu, mille koostises olid valge sinep, talivikk ja kesaredis
- Kesaredis segus väga hea umbrohtude allasuruja (üle kolme korra vähem umbrohte kui teistes segudes)
- Vahekultuuride järelmõju suurendas tootmiskatsetes herne saagikust parimas variandis üle kahe korra
Tegevuste aruande leiab siit.
Innovatsioonitegevuse aeg: 2018-2022; Eelarve: 37 281€
Kaasatud klastri liikmed: Juppi OÜ, Põlgaste Talu OÜ, Kaspar Toomsalu FIE,
Kaasatud partnerid: Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Maaülikool, FiBL, Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus
Katsete koordinaator: Margus Ess
Katsete elluviimisel ja aruande koostamisel osalesid: Margus Ess, Ilmar Tamm, Reine Koppel, Merili Toom, Maarja Öpik, Ellen Hiie, Merit Mikk, Airi Vetemaa