Põllukultuuride kasvatus > P2 2017-2020

Mahepõllukultuuride leheväetised ja nende kasutamise kasvufaasid

Eesmärk

Välja selgitada sobivaimad mahepõllumajanduses lubatud leheväetised ja töötada välja meie agroklimaatilistesse tingimustesse sobiv kasutustehnoloogia.

ETKI katsetes uuriti:

  • leheväetiste erinevate kombinatsioonide ja väetamiskordade (sügisesed + kevadised leheväetised, ainult kevadised leheväetised) mõju talirüpsi saagile/saagi kvaliteedile
  • leheväetiste erinevate kombinatsioonide mõju kaera, talinisu, suvinisu ja põldherne saagile ning saagi kvaliteedile

Tootmiskatsetes uuriti:

  • leheväetiste erinevate kombinatsioonide mõju kaera saagile ja saagi kvaliteedile (EHE pojad OÜ, Põlgaste Talu OÜ, Agriculture OÜ, Väljaotsa OÜ)
  • leheväetiste erinevate kombinatsioonide mõju talinisu saagile ja saagi kvaliteedile (EHE pojad OÜ)
  • leheväetiste erinevate kombinatsioonide mõju talirüpsi saagile ja saagi kvaliteedile (Kaspar Toomsalu FIE, Väljaotsa OÜ)

Katsetes panustati eelkõige mikrotoitainete ja sekundaarsete makrotoitainete andmisele ning nende mõju püüti suurendada erinevate biostimulaatorite (vabade aminohapetega tooted, vetikatooted, humiin- ja fulvohapped, bakterpreparaadid) kasutamisega. Kokku oli katsetes ligi 30 erinevat toodet.

Katsed, kus taimedel olid leheanalüüside järgi toitumisraskused põhielementidest ning lisaks sellele kannatasid põuastressi, ei ilmnenud leheväetiste kasutamisel erilist positiivset mõju ei saagi suurusele ega kvaliteedile. Mahetaimede kasvu piiravaks faktoriks oli väga sageli vajalike mikro- või makroelementide puudus (leheanalüüside tulemusel eriti S, Ca, Cu, Zn). Ka mullanalüüside tulemused ettevõtetes näitasid sageli üldist toitainete puudust või toitainete omavahelise suhte ebasobivust. Parimaid katsetulemusi oli võimalik saavutada siis, kui taimed olid heas kasvujõus, taimed piisavalt varustatud veega ja pritsimise komponendid vastasid taime vajadustele. Leheväetiste mõju saagi kvaliteedile oli väiksem kui saagi suurusele. Eri katsevariantides saadi ka mitmeid vastuolulisi tulemusi, mistõttu on keeruline anda soovitusi, mis annaksid garanteeritud saagilisa.

Joonis 1. Maheklastri innovatsioonitegevuste raames aastatel 2018–2019 tehtud leheanalüüside toitainete sisalduse kategooriad vastavalt Eurofins labori hinnangule, % proovide arvust

Tegevuste aruanne

Klastri liikmetest osalesid tootmiskatsete elluviimisel: Väljaotsa OÜ (Mai Tooming, Sander Prinken), Kaspar Toomsalu FIE, EHE Pojad OÜ (Harri Ellermaa), Põlgaste Talu OÜ (Janek Eerik), Agriculture AS (Tõnu Salu)

Kaasatud partnerid: Eesti Taimekasvatuse Instituut (Ilmar Tamm, Lea Narits), Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus (Merit Mikk), Agri Partner OÜ (Aive Jänes), Mahepõllumajanduse Sihtasutus.

Katsete koordinaator: Margus Ess

Tegevuse eelarve: 39 601€

Innovatsioonitegevuse tutvustamine
„Teadmussiirde pikaajaline programm mahepõllumajanduse tegevusvaldkonnas” raames toimunud
infopäevadel:
2.07.2018 – EHE Pojad OÜ katsepõldude tutvustus
17.07.2018 – Põlgaste Talu katsepõldude tutvustus
06.07.18 – ETKI suvinisu ja kaera katsed
03.04.19 – Erinevate katsete tutvustus

Klastri põllupäevad:
15.07.19 – Klastri põllupäev EHE Pojad OÜs

Muud üritused:
06.03.20 – Klastri tegevuste tutvustus Agri Partner seminaril Tagasi juurte juurde

Artikkel Mahepõllumajanduse leht nr 89

Artikkel väljaandes Märka uuenduslikku põllumajandust 2.0

Info EIP-AGRIs